Õpetaja tööd mõjutavad terviseriskid

Bioloogilised
• parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused
Erinevad nakkushaigused: gripp, tuberkuloos
Erinevate parasiitide poolt põhjustatud nakkused: täitõbi, sügelised, parasiitidega (ussnugilised) nakatumise oht
• allergiad, mis on põhjustatud kokkupuutest orgaaniliste tolmudega: koolitolmus on allergiat tekitavad tolmulestad, hallitusseente spoorid, erinevad õppevahendid (topised)
*füüsilised kontaktid õpilastega (tahtlikud või tahtmatud) võivad kaasa tuua erinevaid traumasid. Kõige rängem Paalalinna koolitulistamine.

Füsioloogilised
*pidev hääleaparaadi kasutamine võib kaasa tuua kõripõletiku ja häälepaelte sõlmed. Hääl muutub kähedaks, võib esineda ajutist hääletust ning kroonilist köha
*silmade ülepinge arvutikuvariga töötamisel ja pideval kontrolltööde parandamisel võib viia nägemise halvenemiseni
*sundasend arvutiga töötamisel võib kaasa tuua selja kaela-ja nimmeosa radikuliidid ning hiirega töötamine randme karpaalkanali sündroomi
*tundide ajal põhiliselt püstiasendis seismine toob kaasa jalgade koormuse suurenemise ja võib põhjustada veenilaiendite teket

Füüsikalised
*valgus
Oluline hea valgustatus nii klassiruumides kui ka kodus (tööde parandamine, tundide ettevalmistamine)
*müra
Ilmselt otseselt kuulmist ei kahjusta, aga stressi võib põhjustada
*temperatuur
Oluline klassiruumi normaalne temperatuur klassi õhutamise võimalikkus
Keemilised
*erinevad kemikaalid ja nendega sooritatavad katsed keemiatundides

Psühho-sotsiaalsed
*Õpetaja töö väärtustamine ühiskonnas ja töökollektiivis
*Õpetajate palgatase ja tunnustamine kooli- maakonna tasemel
*Head suhted pedagoogilises kollektiivis, terve õhkkond
*Õpilastepoolne tagasiside
*Koostöö lapsevanematega, nendepoolne toetus
*Normaalne koormus
*Töö vastavus omandatud haridusele
*Pidev stress töökohal, mis võib olla tingitud eelpoolnimetatud teguritest, võib õpetajatel põhjustada esialgu meeleolumuutusi ning väsimust. Võivad esile kutsuda ka füüsilisi vaevusi nagu seedimisprobleemid, peavalud, vererõhuprobleemid, depressioon.

Enamlevinud kutsehaigused õpetajatel
* Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
– tuberkuloos
– muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid
* Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
– häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst
–  karpaalkanali sündroom
– muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohuteguri

Kõige enam mõjutavad õpetaja tervist ilmselt siiski psühho-sotsiaalsed ning füsioloogilised (hääleaparaati puudutavad) tegurid. Kuna erinevaid parasiitnakkusi esineb Eestis siiski suhteliselt harva ning õpetajate tuberkuloosist ka eriti tihti ei kuule, füüsikalised tegurid on aga reguleeritud erinevate seadustega, siis nende tegurite mõju ei ole valdav. Oluline on aga küll, kas õpetaja ise oma füüsilist tervist hoiab ning kuidas ta suudab mitte väga soosivas sotsiaalses keskkonnas oma vaimu hoida. Tunnustamist vajab iga inimene ning väärilist tasu oma tööle ometi on õpetaja ametis lisaks muidki sotsiaalseid tegureid.

Väga oluline, kuidas on suhted töökollektiivis. On ju koolid täis väga tugevaid isiksusi ja oluline on, et ei surutaks maha teisi ning nende arvamust. Direktsioonile antud suuremad volitused võivad tekitada pingeid seoses töö tasustamisega. Väga autokraatne õppealajuhataja saab lisaks õli tulle valada ning igas tunnis on vaja ennast kehtestada, et oleks klassis töine tore õhkkond. Ja muidugi lapsevanemad ja meie kõik, kes me teame ju õpetamisest kõike. Nii peabki õpetaja olema väga tugeva närvikavaga, et kõigi võimalike erinevate seisukohtade arvamuste keskel kindlalt oma rida ajada ja soovitud tulemuseni jõuda.

Jõhvi ajalugu

Jõhvi vene põhikool loodi tuhande üheksasaja kuuekümne seitsmendal aastal Kohtla – Järve kuuenda keskkooli baasil. Kool mahutati väiksesse kahekorruselisse hoonesse, kuhu mahtus veel ka raamatukogu. Poiste tööõpetuse klassid olid hoovimajas. Kooli esimene direktor oli Nelli Filippova ja õppealajuhataja Fernanda Ennok. Kuna õpilaste arv pidevalt kasvas, ehitati uus koolimaja. Ehitus toimus rekordiliselt lühikese ajaga- koolimaja valmis tuhane üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal üheksa kaheksa kuuga. Põhikoolist sai ka keskkool. Kohtla- Järve kuueteistkümnes keskkool, kus õppis kaheksasada viiskümmend õpilast.
Tuhande üheksasaja kaheksakümne teisest kuni kahe tuhande neljanda aastani juhtis kooli direktor Ingrid Krajerenko. Sellel perioodil loodi kooli matemaatika füüsika süvaklassid. Au sees oli ka sportimine ning kool oli üheks paremini spordiinventariga varustatud kooliks Nõukogude Liidus. Alates tuhane üheksasaja üheksakümne kuuendast aastast kandis kool Jõhvi Vene Gümnaasiumi nime.

Kahe tuhande neljandast kuini kahe tuhande kolmeteistkümnenda aastani oli kooli direktoriks Mare Lihtsa. Tema juhtimise all liitus kool kahe tuhande viiendal aastal täieliku keelekümbluse projektiga. Õpilaste keeleoskuse parandamiseks korraldati igasuviselt keelelaagreid, eestvedajaks eesti keele õpetaja Inge Papp. Keelelaagrid toimusid Eesti looduskaunites kohtades nagu näiteks Värska, Ahja, Kuremaa. Laagris olid õpilased koos eesti lastega.

Sellel perioodil said koolis alguse kaks vahvat traditsiooni. Hakati läbi viima lauljate konkurssi esialgse nimetusega „Kuldne hääl“. Hiljem muutus nimi „Eurovisiooniks.“ Projekti eestvedajaks oli muusikaõpetaja Jelena Afanasjeva.

Teiseks toredaks traditsiooniks kujunesid kooli olümpiamängud, mida viiakse läbi alates kahe tuhande viiendast aastast. Mängude eesotsas on olnud nende algusest siiani kooli kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Predbannikov. Nende mängude avamisel on osalenud paljud Eesti tuntud sportlased, nende hulgas ka olümpiavõitjad Erki Nool ja Erika Salumäe.

Alates kahe tuhande kolmeteistkümnendast aastast on koolu direktoriks sama kooli vilistlane Irina Šulgina. Irina Šulgina lõpetas Kohtla- Järve kuueteistkümnenda Keskkooli tuhande üheksasaja kaheksakümne neljandal aastal. Ta õppis selle kooli matemaatika klassis.
Praegu on kooli põhisuunaks kõigi õpilaste võimete esiletoomine ning kõigi õpilaste potentsiaali täielik ära kasutamine. Väga oluline on õpilaste ettevalmistamine iseseisvaks eluks ning nende kujundamine ühiskonnale vajalikeks liikmeteks . igale õpilasele püütakse läheneda individuaalselt. Palju tähelepanu pööratakse loomingulisuse arendamisele ja uurimustööde koostamisele. Püütakse tõsta õpilaste enesekindlust ja arendada positiivset maailmapilti. Alates kahe tuhande neljateistkümnendast aastast on kool liitunud projektiga „Ettevõtlik kool“. Selle õppe raames viiakse läbi nii teoreetilist õpet kui ka ringitööd. Külastatakse erinevaid ettevõtteid ja korraldatakse üritusi. Eesmärgiks on suurendada õpilaste initsiatiivikust ja valmistada neid ette ees ootavaks. Selle projekti raames korraldataks regulaarselt õppe- ekskursioone Toilasse ning õpilased on haaratud juba esimestest klassidest peale. Alates kahe tuhande viieteistkümnendast aastast on kool taas põhikool Kooli nimeks on Jõhvi Vene Põhikool. Kool on alati andnud haridust väga heal tasemel. Selle kinnituseks on head riigieksamite tulemused ning paljud endised õppurid on edukalt läbi löönud ka mitmetes välismaa kõrgkoolides.

Tänapäevane trend – online kasiinod

Kasiinod on nüüdsel ajal kolinud internetti ning üha rohkem inimesi eelistab reaalselt välja minemise asemel nautida online kasiinos leiduvad mänguautomaate. Kuid mida online kasiinod endast kujutavad? Järgnev õpetlik artikkel on silmaringi laiendamiseks, et viia lugejaid interneti kasiinode poolt pakutavaga kurssi.
Online kasiino ei erine suurt üldse niiöelda traditsioonilisest kasiinost. Peamiseks erinevuseks ongi see, et online kasiino, nagu nimigi ütleb, on kolinud internetti. See võimaldab ettevõttel oma klientide jaoks kergemini kättesaadav olla ning samuti kaob sel juhul vajadus pinda üürida. Kuna interneti kasiinos on kõik mängud virtuaalsel kujul, siis ei teki ka ruumi puuduse probleemi ning mänge saab lisada põhimõtteliselt piiramatul hulgal. Kuid mängude lugematul hulgal lisamine ei pruugi alati kasuks tulla, sest sel juhul võib endale meelepärase mängu leidmine keeruliseks muutuda.
Online kasiino sisaldab kõiki mänge, mida tavaline kasiinogi. Mänguautomaadid, lauamängud, video pokker – kõik need on online kasiinos olemas. Online kasiinode puhul võib pisut harjumatuna tunduda sealne terminoloogia. Pean siinkohal silmas seda, et eestikeelsetes kasiinodes mängides puudub endiselt täielik eestikeelne terminoloogia. Palju kasutatakse ingliskeelseid laensõnu. See on küll lehtede kaupa erinev, aga näiteks mõned lehed kasutavad sõna mänguautomaat asemel terminit slot. See tuleneb mänguautomaadi ingliskeelsest nimest slot machine. Mänguautomaatidega seoses leiab selliseid emakeelseid puudujääke veelgi. Näiteks pakuvad mõned mänguautomaadid tasuta keerutusi ja teised jällegi tasuta spinne. Mis imeloomad need tasuta spinnid on? Tegelikkuses on tegemist ikka selle sama keerutusega. Huvitav, et kõik online kasiinod pole otsustanud kasutada eestikeelset terminoloogiat. Vähemalt nende mänguautomaatidega seotud sõnade puhul, millele pole raske eestikeelset vastet leida.
Pisut teine lugu on näiteks sõnadega Wild ja Scatter.

Wild-sümboli funktsiooniks mänguautomaadis on asendada võidukombinatsiooni moodustamisel mõnda teist sümbolit. Wild võib anda mängijale võidu ka siis, kui sümbol ei asetse võiduliinil, vaid on mõnes ekraani teises kohas. Scatter-sümbol sarnaneb oma olemuse poolest Wild-sümboliga, sest ka see annab võidu hoolimata sellest, kas see satub võiduliinile või mitte. Küll aga tuleb võidu saamiseks saada piisaval hulgal Scatter-sümboleid. Neile kahele mänguautomaadi sümbolile oleks tõesti raske leida ilusat emakeelset vastet. Või seda vähemalt otsetõlke kasutamisel. Siinkohal ootakski Eesti kasiinode poolset loovuse üles näitamist, et leitaks eestikeelsed terminid ka nendele online kasiino mänguautomaatide osadele.

Kui eelnevalt välja toodud probleem kõrvale jätta, siis tuleb tunnistada, et mänguautomaadid ehk slotid on teinud läbi päris suure arengu ning kaasaegsetest mänguautomaatidest võib leida lisaks mängupõnevusele ka oma väikese stsenaariumi. Kasiino platvormid võimaldavad lisada ühele mängule mitmeid tasemeid ning mõnel mängul on olemas ka omad boonusmängud. Ühe sõnaga – mänguautomaadid on muutunud väga sisukaks. Asi on ühest kangitõmbest ja seejärel tulemuse ootamisest palju kaugemale jõudnud.

Loe rohkem online-kasiinot siit: https://casinoonline.casino/et

Noorukid ja kasiino

Ühe hiljutise Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on peaaegu kaks kolmandikku 14- kuni 19-aastastest lastest viimase aasta jooksul hasartmänge proovinud. Nad kasutasid raha pokkeri, mänguautomaatide, loto, spordiennustuste ja teiste mängude mängimiseks. Seega võib öelda, et noored kasutavad kasiinode teenuseid peaaegu sama palju kui täiskasvanudki. Kuid kindlasti on karmikäelisest karistusest olulisem anda noortele teavet, kuidas kasiino mängudega mõistlikku piiri pidada. Muidugi oleks hea, kui alla 21-aastastel polekski võimalik kasiino mänge mängidagi, kuid reaalsuses on selle täielik takistamine kahjuks raskendatud. Seega tuleb panustada kindlasti ka info jagamisse ja teavitusetöö tegemisesse.

Noored tahavad hasartmänge mängida samadel põhjustel, miks täiskasvanudki – sest see on lõbus ja nad tahavad raha võita. Üheks põnevaks erinevuseks noorukite ja täiskasvanute hasartmängude mängimise vahel on see, et noorukid kasutavad kasiino teenuseid suurema tõenäosusega sotsialiseerumise eesmärgil kui täiskasvanud. Riskantsed ning huvitavad tegevused tõmbavad teismelisi niigi.

Kuigi võib jääda mulje, et hasartmängude mängimine noorte seas on uus probleem, kuna tänapäeval on suur hulk online kasiinosid, mis pakuvad erinevaid lauamänge, slotte jne, on see tegelikult juba vana asi. Asi käis sama moodi ka 25 aastat tagasi.

Kuid mis võiksid olla hoiatusmärgid, et tegu on mitte lihtsalt oma lõbuks mängimisega, vaid hasartmängude sõltuvusega? Üheks märgiks võiks olla halb meeleolu või ärevus. Noored kasutavad mänguautomaate ja muud taolist oma depressiooni või abituse tunde leevendamiseks. Teiseks ilminguks võib olla raha varastamine. Kolmandaks võib olla koduste majapidamistööde mitte tegemine, sest nad on hõivatud muude tegevustega. Muidugi tuleb meeles pidada, et seda ei saa enamasti kasiinode süüks ajada ning tegemist võib olla hoopis alkoholi või narkootikumide kasutamisega või mõne muu probleemiga.

gambling

Info jagamisega ei tuleks liiga kaua oodata. Kõige efektiivsem iga selle jaoks oleks vanuses 9-13. Samuti tuleks lisaks ise rääkimisele ka last kuulata ja pakkuda talle vaba suhtluskeskkonda. Kuna suur osa lastest puutub juba nagunii hasartmängudega kokku, sobiks alustada vestlust küsimusega, et milliseid kasiino mänge lapsed nüüdsel ajal mängivad.

Seleta lapsele, et seadusega on ette nähtud, et mänguautomaatidega, pokkeri ja muude kasiino mängude mängimiseks peab olema vähemalt 21-aastane. Kuna internetis on hulgaliselt online kasiinosid kättesaadavad, tuleks jälgida lapse tegevusi internetis ning ta internetipangas tehtud ülekandeid.

Kui kuskil avaldatakse uudis sellest, kuidas keegi võitis suure lotovõidu või kes võitis mänguautomaadiga terve varanduse, siis seleta lapsele, kui väike tegelik võitmise tõenäosus on. Noored peavad mõistma, et võitmine, vähemalt suure võidu saamine, on väga ebatõenäoline.

Kool saab omalt poolt kaasa aidata ka sellega, et siduda matemaatikas juhuslikkuse ja tõenäosuse teema kasiino või lotovõitude arvutustega.

Keelatud asjadest rääkimine ei ole tabu. Vastupidi. Lastele tulebki hakata asjadest võimalikult vara rääkima, et nad mõistaksid paremini, millega tegu on ja mis riske see või teine asi endast kujutada võib.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Eestis jagatakse põhikooli tasemel õpe kolmeks astmeks: esimesse kooliastmesse kuuluvad esimese kuni kolmanda klassi õpilased, teise kooliastmesse kuuluvad neljanda kuni kuuenda klassi õpilased ja kolmandasse kooliastmesse kuuluvad seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased.

Igas põhikoolis on ette nähtud kindlad õppeained, mida koolid peavad vastavalt õppekavale ja selles ette nähtud mahus õpetama. Nendeks õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus või vene keel ja kirjandus olenevalt sellest, kas tegemist on eesti või vene keelt õppekeelena kasutava kooliga. Lisaks on kohustuslike õppeainete hulgas A ja B võõrkeeled ja kui tegemist on vene õppekeelega kooliga, siis eesti keel teise keelena (A ja B võõrkeeled on inglise, prantsuse, saksa või vene keel), matemaatika, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, kehaline kasvatus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele, on igal koolil võimalik õpetada ka valikõppeaineid.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Õppeainetes omandatut kontrollitakse ja hinnatakse selleks, et kool omaks informatsiooni oma õpilaste arengu osas ja et ka õpilane ise enda arengust tagasisidet saaks ning et oleks millele toetudes edasisi plaane koostada.
Kõige levinum on hindamine viie palli süsteemis, kus hinne viis vastab õpilase teadmistele, mis on vastavuses oodatavatele tulemustele või on veel paremad, hinne neli vastab õpilase teadmistele, mis on üldisemal määral vastavuses oodatavatele tulemustele, hinne kolm vastab õpilase teadmistele, mille puhul õpilasel ei tohiks edasise õppimisega suuremaid raskusi tekkida, hinne kaks vastab õpilase teadmistele, mille puhul edasine õppimine suuremate raskusteta pole võimalik ning hinne üks tähendab põhimõtteliselt seda, et õpilase teadmiste osas ei ole toimunud arengut.  Hinded kaks ja üks tähendavad hinnatud töö uuesti sooritamise vajadust.
Jooksvalt saadud hindeid koondatakse olenevalt siis kas veerandihinneteks või ainult poolaastahinneteks ja iga õppeaasta lõpus iga õppeaine veerandi ja/või poolaastahinded koondatakse omakorda aasta hinneteks. Nende koondhinnete alusel otsustatakse, kas õpilane viiakse üle järgmisse klassi. Kui aga koondhinded on kahed või ühed, tuleb otsustada, kas õpilane peab läbima täiendava õppe või jääma niiöelda istuma ehk klassi kordama. Täiendav õpe on selline õpe, kus peale viimast veerandit sooritab õpilane koos õpetajaga spetsiaalseid ülesandeid, et jõuda oma teadmistega tasemele, mida õppekava ette näeb. 
Kui õpilasel on aga aasta koondhinne kas kaks või üks kolmes või isegi rohkemates ainetes, kui täiendava õppetööga ei jõuta õpilasega vajalikule tasemele ja kui muud lahendused samuti kõne alla ei tule, jäetakse õpilane klassi kordama. Selleks otsuseks aga peab olema ühiselt otsust tegemas nii õppenõukogu, lapsevanem kui ka laps.

Põhikooli lõpetamiseks peavad olema õpilasel koondhinded vähemalt kolmed, lisaks on ette nähtud, et õpilane peab tegema loovtöö. Ning põhikooli lõpus tuleb läbida nii eesti keele, matemaatika kui ka ühe enda valitud aine eksam selliselt, et tulemus peab olema vähemalt kolm.

Halvad valikud

Tiit ja Märt on seitsmenda klassi poisid ja nad õpivad Jõhvi Vene Põhikoolis. Tiit on kolmeteistkümne ja Märt neljateistkümne aastane. Tiit on tavalisest perekonnast, ta on esimesest klassist käinud selles samas koolis ja on siiani olnud hea õpilane. Tiidu isa ei ela enam oma pere juures ja Tiidu ema hoolitseb Tiidu ja tema kahe väiksema õe eest töötades nii öösel kui päeval. Ema oli aga alati Tiidu üle saanud uhke olla, ta oli alati oma klassis üks parimatest õpilastest olnud ja unistas IT õppimisest.

Märt tuli Jõhvi Vene Põhikooli alles sellel samal aastal septembrikuust. Esimesed kuus klassi ta oli õppinud Narvas, aga nüüd nad kolisid perega Narvast Jõhvi ning Märt pidi seetõttu kooli vahetama. Ta oli alati olnud populaarne poiss enda koolis ja see ei tähendanud, et ta oleks hästi õppinud. Vastupidi, tema jaoks olid parimad hinded kolmed, enamikus tundidest ta ei käinud kohal ning tegelikult ei olnud ühtegi reeglit või seadust, mida ta oleks arvanud, et temale ka kehtivad.

Halvad valikud

Kui Märt septembrist Tiiduga samasse klassi sattus, hakkasid asjad Tiidu elus muutuma. Tiit oli alati olnud tark poiss, aga mitte just kuigi populaarne ja palju sõpru tal ei olnud. Märt osutus aga väga heaks suhtlejaks, õige pea sai ta terve klassiga hästi läbi hoolimata sellest, et tal ei läinud õppimine hästi ja õpetajad olid temaga väga hädas. Nii tõmbaski Märt üha rohkem Tiidu tähelepanu ja ta proovis üha enam temaga tegemist teha. Nii hakkaski Tiit Märdiga koos tundidest puuduma, isegi enda lemmikutest matemaatika ja geograafia tundide ajal otsustas ta pigem kooli tagahoovis suitsetamas käia.

Kui varem oli Tiit õhtuti ainult koduseid ülesandeid lahendanud ja väikseid õdesid valvanud sellel ajal, kui ema pidi öisesse vahetusse tööle minema. Ta lahendas heal meelel lisa nuputamise ülesandeid või luges raamatuid. Nüüd aga, kui ema tööle läks ja õed magasid, hiilis Tiit koos Märdiga pidudele või lihtsalt poe taha õlut jooma, maha jäetud tehasehoonesse suitsetama ja muud taolist. Tiidu hinded muudkui langesid ja keegi ei mõistnud, mis temaga järsku juhtunud oli…

Kui seitsmes klass oli lõpule jõudnud ja oli aeg aastahinded välja panna, tuli välja, et nii Tiidul kui Märdil oli kolme aine eest aasta hinded kahed ja seetõttu jäeti nad suvetööle. Tiit oli sellest nii šokeeritud, kuid otsustas asju muuta. Nii ta õppiski usinalt terve suvetöö aja ja see ei olnud tema jaoks mingi probleem, et hinded korda teha ja positiivsed hinded tunnistusele saada. Märt aga jätkas oma tavapärase eluga ning lõpuks jäeti ta seitsmendat klassi kordama. Tiit ei teinud enam kunagi Märdiga tegemist, vaid õppis sama usinalt nagu alati ning lõpetas põhikooli kiitusega. Mis aga Märdist saad, ei tea keegi ette.