Välismaal töötamine

Nüüdsel ajal ei ole enam midagi eriskummalist selles, kui värskelt gümnaasiumi või ülikooli lõpetanud inimene läheb kohe välismaale tööle. Aastaid tagasi ei olnud paljudel võimalik välismaale minnagi. Kuid nüüdsel ajal saab Eestist peaaegu ükskõik kuhu minna. See on loonud soodsad tingimused ka inimestele, kes soovivad välismaal lisatarkusi juurde saada või töökogemusi saada. Mõned neist tulevad hiljem Eestisse tagasi, kuid paraku on ka neid, kes paremate tingimuste tõttu välismaale jäävadki. Järgnevalt tuleb juttu soovitustest, mille töötukassa EURES nõustaja välismaale minejatele edasi soovib anda.

Välismaal töötamine

Internetis on hulgaliselt erinevate suurfirmade lehti, mille alt näeb ka sama firma töökuulutusi. Tihtipeale saab sinna samale lehele sel juhul ka oma CV üles laadida. EURESE veebilehelt saab otsida ka selliseid kuulutusi, kus välismaa firmad otsivadki just Eestist pärit inimesi. Juhul kui tööpakkumine on kirjutatud mõnes teises keeles, siis ei pea sellest ilmtingimata järeldama, et sa sinna tööle kandideerida ei võiks. Pead lihtsalt oma CV ära tõlkima. Läbi töövahendaja töö otsimine tundub mugav võimalus, kuidas endale välismaale töökohta leida. Kuid alati tuleb kontrollida, kas sinu vahendajal on ikka litsents olemas. Kui vahendaja tahab sul suurt summat selle eest, et ta andmed infobaasi kanda saaks, siis tasub võtta seda kui hoiatusmärki ning uurida firma tausta lähemalt. Töövahendaja tausta uurimiseks saab kasutada organisatsiooni Living For Tomorrow’i veebil olevat andmebaasi. Living For Tomorrow’i näol on tegemist tunnustatud inimkaubanduse vastu võitleva organisatsiooni.

Mõistlik oleks enne välismaale minekut ennast riigis kehtiva korraga kurssi viia, et seal ootamatult ebameeldivusi ei tekiks. Tasuks uurida, kuidas seal maksudega lood on. Kuigi välismaa palgad võivad tihtipeale meie palkadest olulisemalt suuremad olla, siis käivad sellega sageli kaasas ka kõrgemad maksud ja kallimad elamiskulud. Hea oleks ka juba varakult vastava riigi keelt minna õppima. Võib ju eeldada, et tänapäeval saab igal pool inglise keelega hakkama, siis tuleb tõdeda, et nii mõneski kohas ainult inglise keelega siiski hakkama ei saa. Räägitakse isegi, et vene keele oskamisega võib maailmas ehk isegi paremini hakkama saada kui ainult inglise keelt osates.

Korda tuleb ajada ka oma dokumendid. Veendu, et sul on tööluba olemas või et sa tead, kuidas seda välismaal teha. Loomulikult pead olema veendunud, et tead, millised tingimused peavad täidetud olema, et sa välismaal elada ja töötada saaksid. Välismaal elamisel võib olla ka ajaline piirang. Töölepingu sõlmimisel tuleb seda teha kindlasti kirjalikult ning veenduda, et ka sina sellest ühe koopia endale saaksid. Välismaale ei tasu kohe kindlasti minna tühjade taskutega. Endaga tuleks võtta kaasa nii palju raha, et sa vajadusel kohe Eestisse tagasi tulla saaksid.

Mõne eriala puhul võib leida ka selliseid pakkumisi, kus mõni vahendaja sulle vastava eriala jaoks töökoha leiab, viib läbi keelekursuse ning tagatipuks otsib sulle elukoha ka veel. Hüvede nimekiri võib pikeneda ka näiteks lapsele lasteaiakoha otsimise ja kõige muu taolisega. Ühe sellise näitena võib tuua välja arstielukutse. Näiteks Meditalo pakub oma klientidele erialast tööd nii eriarstidele, perearstidele kui ka hambaarstidele, tasuta soome keele kursuseid ning kuna nüüd on Soomes arstina töötamiseks vajalik ka soome keele riikliku eksami läbimine, siis aitab Meditalo sul teha ka ettevalmistusi riigieksamiks.

Nagu näha, siis välismaale tööle minnes tuleb päris paljusid asju silmas pidada. Kohaliku keele ära õppimine tuleb alati kasuks ning see võib isegi sulle töö otsimisel tööandja silmis korralikuks lisaboonuseks olla.

Bridž

Kaardimängud on inimeste seas äärmiselt populaarsed. Ning sellest on ka lihtne aru saada. Paljude kaardimängude puhul on sul vaja ainult kaardipakki ja ei midagi muud. Seega on seda mugav igale poole kaasa võtta. Lisaks saab ühtede ja samade kaartidega mängida nii palju erinevaid mänge. Saab mängida nii kahekesti, suurema pundiga kui ka üksi. Üksinda mängitavatest mängudest on ilmselt tuntuim pasjanss, mida ilmselt tänapäeval tuntakse rohkem selle ingliskeelse termini “solitaire” järgi. Kaarte saab mängida nii lihtsalt lõbu pärast, kui ka raha eest. Kasiinodes saab mängida näiteks erinevat tüüpi pokkerit ja blackjacki. Maailmas on äärmiselt palju populaarsust kogunud kaardimäng bridž, mida ilmselt paljud noorema põlvkonna inimesed mängida ei oskagi. Ilmselt on Eestis bridži oskajate hulk üldse päris väike. Vaatame lähemalt, kuidas seda kaardimängu mängitakse.

Bridž on kaardimäng, mille eesmärgiks on tihide võtmine. Seda mängitakse 52 mängukaardiga ning selle jaoks on vaja nelja mängijat. Mängijad on jaotatud kahesteks meeskondadeks. Sama meeskonna mängijad istuvad teine teiselpool lauda. Mängijate tähistamiseks kasutatakse ilmakaarte nimesid. Omavahel on paaris põhi-lõuna ning ida-lääs. Tähistada võidakse ka ilmakaarte rahvusvahelisi lühendeid kasutades – N-S ja E-W. Mäng koosneb pakkumisest ja väljamängust.

Üks mängijatest on diiler, kes segab kaardid ning jagab need ükshaaval mängijatele. Jagamine toimub päripäeva ning kaartide jagamist alustatakse diileri vasakust käest. Diiler vahetub peale igat jaotust. Ka diilerid vahetuvad päripäeva. Ehk siis see, kellele antakse kaartide jagamise ajal kaardid esimesena kätte, on järgmisel korral ise diileriks. Diileril on veel üks ülesanne. Nimelt alustab ta ka pakkumist. Ka pakkujate järjekord liigub päripäeva. Pakkuja saab valida nelja tegevuse vahel: uus pakkumine, passimine, kontreerimine ja rekontreerimine. Kontreerida saab ainult eeldusel, et viimase pakkumise tegid vastased. Sama tingimus kehtib ka rekontreerimise puhul – see eeldab, et viimane pakkumine kontreeriti vastaste poolt. Pakkumise ajal ütlevad mängijad, mitu lisatihi nad loodavad oma kaasmängijaga saada. Kohustuslike tihide arv on kuus ning mängijate poolt valitavate lisatihide arv saab jääda vahemikku ühest seitsmeni. Öelda tuleb ka öelda trumbimast või siis tuleb selle asemel anda teada oma soovist mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab olema eelmisest parem kas siis võetavate tihide hulga poolest või trumbimasti tugevuse poolest (kui tihide arv ei muutu). Mastid on tugevuse järjekorras järgmiselt (alustades kõige tugevamast): trumbita, poti, ärtu, ruutu ja risti. Pakkumiste vooru lõppeb, kui kolm mängijat otsustavad järjest passida. Võitnud pakkumisest saab leping. Käimist alustab võitnud pakkumise masti välja pakkunud mängija. Tema vastas olev kaasmängija paneb peale vastaspaari avakäiku oma kaardid lahtiselt lauale.

Juhul, kui lepingutäitja peab enda poolt pakutud lepingust kinni, jõuab kätte punktide jagamise kord, mille puhul võetakse arvesse masti ning saavutatud kõrgust, lepingut ületanud tihide arvu ja honorööre. Kui aga lepingutäitja ei pea oma lepingust kinni, jagatakse punktid kaitsemängijatele. Punkte arvutatakse selle järgi, mitu tihi nad lepinguga võrreldes võtsid.

Pakkumiste teel loodetakse jõuda geimini ning saada seeläbi tsooni. Tsoonis olemise puhul muutub vastava osapoole punktide arvestamine. Näiteks ootab tsoonis olevaid mängijaid lepingust mitte kinni pidamise puhul ees kaks korda suurem punktikaotus. Geimi saamiseks tuleb enamasti saada vähemalt sada punkti.

Jätame siinkohal sellest põnevast mängust rääkimise pooleli. Bridž ei ole kaugeltki mitte lihtne mäng ning selleks kulub omajagu harjutamisaega, et hakata seda mängu hästi oskama. Kuid see on seda väärt, sest bridž on väga huvitav mäng, mida oma sõprade või perega mängida.

Kaardimäng bridž

Rahvaülikoolide pakutavad võimalused

Võib-olla, kui oled oma kooliteed alles alustanud või kui pool teed on veel minna või kui oled oma koolitee just lõpetanud, võib tunduda, et mitte kunagi enam kooli minna ei tahaks. Algkoolist, põhikoolist, keskkoolist ja ülikoolist saab kokku päris mitu head aastat järjest koolipingi nühkimist ja õppimist. Seega kui see kõik seljataha jääb, võib tööelu tunduda maailma kõige toredam ja vabastavam kogemus. Aga siis jällegi, kümne või paarikümne aasta pärast, kui mitte varem…kui argirutiin muutub vaimu jaoks väsitavaks võid hakata unistama ehk mõnest kursusest või koolitusest, mõnest uuest oskusest, mida omandada. Ideaalne lahendus sellistele koolipinki igatsevatele mõtetele on rahvaülikool nii Tartus kui Tallinnas.

Rahvaülikool pakub võimalust osaleda väga mitmekesistel kursustel ja avastada endas ka uusi külgi ja ehk ka võimalust leida uusi tutvusi, kellel sarnased otsingud käsil. Kursusi on väga mitmetel erinevatel teemadel nagu kunst, kokandus, tervis, aiandus, muusika, käsitöö, võõrkeeled, arvuti, psühholoogia ja palju-palju muud.

Kokanduskursus

Näiteks, kui tunned, et võiks ennast proovida väljendada kunsti kaudu, siis rahvaülikooli kodulehele uudistama minnes leiaksid ennast kohe väga mitmete erinevate võimaluste ees. Näiteks koolitus, mis annab põhiteadmised sisekujundamisest annab kindlasti ideid ja oskusi ka enda kodus mõne muudatuse ellu viimiseks. Kui oled suur fotode ja pildialbumite fänn, aga tunned, et su pildid ei tule kunagi piisavalt hästi välja, siis saad valida näiteks koolituse, kuidas jäädvustada kadedakstegevaid pilte reisidelt, mis annaks muidugi kohe põhjuse mõne reisiseikluse käsile võtmiseks. Ja muidugi on avastamata Picassode jaoks valikus rohkem kui kümme erinevat joonistamise ja maalimise koolitust.

Kui sa aga igatsed oma vanaema kootud sokkide, sallide või mütside järgi või oled märganud mõne tuttava kodus pilkupüüdvaid kaltsuvaipasid, siis leiad ehk enda jaoks midagi tekstiili ja käsitöö rubriigi alt. Valikus on näiteks koolitused kudumise, heegeldamise ja isegi tikkimise jaoks. Ja kui nendest tuttavate pilkupüüdvatest kaltsuvaipadest rääkida, siis on võimalik minna kangastelgede koolitustele ja valmis meisterdada vaip, millel kõigi pilgud peatuvad. Ja näiteks, kui sul on tunne, et ükskõik, millise kauni kleidi või mantli sa endale poest leiad, ikka võib juhtuda, et linna peal, töö juures või teatris kõnnib samas riietuses inimene sulle vastu ja rikub su tuju, siis õmblemise koolitusel valmistatud originaalsed kleidid, pluusid ja seelikud võivad sind nendest muredest päästa.

Kui sa oled pigem seda tüüpi inimene, kes töölt koju jõudes võtab ette tellitoidu või wolti lehe ja valib õhtuks söögi internetist. Samas jällegi kaasaegne köögimööbel ja tehnika seisavad enamuse ajast kasutamata ja kasutust leiavad pigem toidu soojendamiseks kui valmistamiseks. Lahendust ka sellistele muredele pakub rahvaülikool, valides koolitusi kokanduse rubriigist võid avastada endas ehk hoopis järgmise meisterkoka või vähemalt leida, et ise söögi valmistamine võib olla üpriski rahuldustpakkuv tegevus. Lisaks on võimalus ka kõikidele naistele enda mehed saata kokandus koolitusele, mis on mõeldud just spetsiaalselt neile.

Lisaks on võimalus avastada endas muusik mõne laulukooriga liitudes või soolotunde võttes või hoopis valida mõni pill, mille mängimisest alati oled unistanud. Kui oled huvitatud stiili muutmiseks heade nippide leidmiseks, siis näohoolduse ja jumestuse ning soengu tegemise koolitused võivad anda selle jaoks vajalikud oskused. Ennast aitavad leida koolitused psühholoogia valdkonnast, sealt hulgast on võimalik valida ka koolituse, kus õpetatakse praktilisi võtteid enesekaitse valdkonnast. Ja lisaks veel palju-palju valikud, tõesti, valikuid tundub olevat lõputult – võta ainult julgus kokku ja asu ennast avastama.

Õpetaja tööd mõjutavad terviseriskid

Bioloogilised
• parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused
Erinevad nakkushaigused: gripp, tuberkuloos
Erinevate parasiitide poolt põhjustatud nakkused: täitõbi, sügelised, parasiitidega (ussnugilised) nakatumise oht
• allergiad, mis on põhjustatud kokkupuutest orgaaniliste tolmudega: koolitolmus on allergiat tekitavad tolmulestad, hallitusseente spoorid, erinevad õppevahendid (topised)
*füüsilised kontaktid õpilastega (tahtlikud või tahtmatud) võivad kaasa tuua erinevaid traumasid. Kõige rängem Paalalinna koolitulistamine.

Füsioloogilised
*pidev hääleaparaadi kasutamine võib kaasa tuua kõripõletiku ja häälepaelte sõlmed. Hääl muutub kähedaks, võib esineda ajutist hääletust ning kroonilist köha
*silmade ülepinge arvutikuvariga töötamisel ja pideval kontrolltööde parandamisel võib viia nägemise halvenemiseni
*sundasend arvutiga töötamisel võib kaasa tuua selja kaela-ja nimmeosa radikuliidid ning hiirega töötamine randme karpaalkanali sündroomi
*tundide ajal põhiliselt püstiasendis seismine toob kaasa jalgade koormuse suurenemise ja võib põhjustada veenilaiendite teket

Füüsikalised
*valgus
Oluline hea valgustatus nii klassiruumides kui ka kodus (tööde parandamine, tundide ettevalmistamine)
*müra
Ilmselt otseselt kuulmist ei kahjusta, aga stressi võib põhjustada
*temperatuur
Oluline klassiruumi normaalne temperatuur klassi õhutamise võimalikkus
Keemilised
*erinevad kemikaalid ja nendega sooritatavad katsed keemiatundides

Psühho-sotsiaalsed
*Õpetaja töö väärtustamine ühiskonnas ja töökollektiivis
*Õpetajate palgatase ja tunnustamine kooli- maakonna tasemel
*Head suhted pedagoogilises kollektiivis, terve õhkkond
*Õpilastepoolne tagasiside
*Koostöö lapsevanematega, nendepoolne toetus
*Normaalne koormus
*Töö vastavus omandatud haridusele
*Pidev stress töökohal, mis võib olla tingitud eelpoolnimetatud teguritest, võib õpetajatel põhjustada esialgu meeleolumuutusi ning väsimust. Võivad esile kutsuda ka füüsilisi vaevusi nagu seedimisprobleemid, peavalud, vererõhuprobleemid, depressioon.

Enamlevinud kutsehaigused õpetajatel
* Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
– tuberkuloos
– muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid
* Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
– häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest häälepaeltele (häälega seotud tööst
–  karpaalkanali sündroom
– muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või füsioloogilised ohuteguri

Kõige enam mõjutavad õpetaja tervist ilmselt siiski psühho-sotsiaalsed ning füsioloogilised (hääleaparaati puudutavad) tegurid. Kuna erinevaid parasiitnakkusi esineb Eestis siiski suhteliselt harva ning õpetajate tuberkuloosist ka eriti tihti ei kuule, füüsikalised tegurid on aga reguleeritud erinevate seadustega, siis nende tegurite mõju ei ole valdav. Oluline on aga küll, kas õpetaja ise oma füüsilist tervist hoiab ning kuidas ta suudab mitte väga soosivas sotsiaalses keskkonnas oma vaimu hoida. Tunnustamist vajab iga inimene ning väärilist tasu oma tööle ometi on õpetaja ametis lisaks muidki sotsiaalseid tegureid.

Väga oluline, kuidas on suhted töökollektiivis. On ju koolid täis väga tugevaid isiksusi ja oluline on, et ei surutaks maha teisi ning nende arvamust. Direktsioonile antud suuremad volitused võivad tekitada pingeid seoses töö tasustamisega. Väga autokraatne õppealajuhataja saab lisaks õli tulle valada ning igas tunnis on vaja ennast kehtestada, et oleks klassis töine tore õhkkond. Ja muidugi lapsevanemad ja meie kõik, kes me teame ju õpetamisest kõike. Nii peabki õpetaja olema väga tugeva närvikavaga, et kõigi võimalike erinevate seisukohtade arvamuste keskel kindlalt oma rida ajada ja soovitud tulemuseni jõuda.

Jõhvi ajalugu

Jõhvi vene põhikool loodi tuhande üheksasaja kuuekümne seitsmendal aastal Kohtla – Järve kuuenda keskkooli baasil. Kool mahutati väiksesse kahekorruselisse hoonesse, kuhu mahtus veel ka raamatukogu. Poiste tööõpetuse klassid olid hoovimajas. Kooli esimene direktor oli Nelli Filippova ja õppealajuhataja Fernanda Ennok. Kuna õpilaste arv pidevalt kasvas, ehitati uus koolimaja. Ehitus toimus rekordiliselt lühikese ajaga- koolimaja valmis tuhane üheksasaja seitsmekümne viiendal aastal üheksa kaheksa kuuga. Põhikoolist sai ka keskkool. Kohtla- Järve kuueteistkümnes keskkool, kus õppis kaheksasada viiskümmend õpilast.
Tuhande üheksasaja kaheksakümne teisest kuni kahe tuhande neljanda aastani juhtis kooli direktor Ingrid Krajerenko. Sellel perioodil loodi kooli matemaatika füüsika süvaklassid. Au sees oli ka sportimine ning kool oli üheks paremini spordiinventariga varustatud kooliks Nõukogude Liidus. Alates tuhane üheksasaja üheksakümne kuuendast aastast kandis kool Jõhvi Vene Gümnaasiumi nime.

Kahe tuhande neljandast kuini kahe tuhande kolmeteistkümnenda aastani oli kooli direktoriks Mare Lihtsa. Tema juhtimise all liitus kool kahe tuhande viiendal aastal täieliku keelekümbluse projektiga. Õpilaste keeleoskuse parandamiseks korraldati igasuviselt keelelaagreid, eestvedajaks eesti keele õpetaja Inge Papp. Keelelaagrid toimusid Eesti looduskaunites kohtades nagu näiteks Värska, Ahja, Kuremaa. Laagris olid õpilased koos eesti lastega.

Sellel perioodil said koolis alguse kaks vahvat traditsiooni. Hakati läbi viima lauljate konkurssi esialgse nimetusega „Kuldne hääl“. Hiljem muutus nimi „Eurovisiooniks.“ Projekti eestvedajaks oli muusikaõpetaja Jelena Afanasjeva.

Teiseks toredaks traditsiooniks kujunesid kooli olümpiamängud, mida viiakse läbi alates kahe tuhande viiendast aastast. Mängude eesotsas on olnud nende algusest siiani kooli kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Predbannikov. Nende mängude avamisel on osalenud paljud Eesti tuntud sportlased, nende hulgas ka olümpiavõitjad Erki Nool ja Erika Salumäe.

Alates kahe tuhande kolmeteistkümnendast aastast on koolu direktoriks sama kooli vilistlane Irina Šulgina. Irina Šulgina lõpetas Kohtla- Järve kuueteistkümnenda Keskkooli tuhande üheksasaja kaheksakümne neljandal aastal. Ta õppis selle kooli matemaatika klassis.
Praegu on kooli põhisuunaks kõigi õpilaste võimete esiletoomine ning kõigi õpilaste potentsiaali täielik ära kasutamine. Väga oluline on õpilaste ettevalmistamine iseseisvaks eluks ning nende kujundamine ühiskonnale vajalikeks liikmeteks . igale õpilasele püütakse läheneda individuaalselt. Palju tähelepanu pööratakse loomingulisuse arendamisele ja uurimustööde koostamisele. Püütakse tõsta õpilaste enesekindlust ja arendada positiivset maailmapilti. Alates kahe tuhande neljateistkümnendast aastast on kool liitunud projektiga „Ettevõtlik kool“. Selle õppe raames viiakse läbi nii teoreetilist õpet kui ka ringitööd. Külastatakse erinevaid ettevõtteid ja korraldatakse üritusi. Eesmärgiks on suurendada õpilaste initsiatiivikust ja valmistada neid ette ees ootavaks. Selle projekti raames korraldataks regulaarselt õppe- ekskursioone Toilasse ning õpilased on haaratud juba esimestest klassidest peale. Alates kahe tuhande viieteistkümnendast aastast on kool taas põhikool Kooli nimeks on Jõhvi Vene Põhikool. Kool on alati andnud haridust väga heal tasemel. Selle kinnituseks on head riigieksamite tulemused ning paljud endised õppurid on edukalt läbi löönud ka mitmetes välismaa kõrgkoolides.

Tänapäevane trend – online kasiinod

Kasiinod on nüüdsel ajal kolinud internetti ning üha rohkem inimesi eelistab reaalselt välja minemise asemel nautida online kasiinos leiduvad mänguautomaate. Kuid mida online kasiinod endast kujutavad? Järgnev õpetlik artikkel on silmaringi laiendamiseks, et viia lugejaid interneti kasiinode poolt pakutavaga kurssi.
Online kasiino ei erine suurt üldse niiöelda traditsioonilisest kasiinost. Peamiseks erinevuseks ongi see, et online kasiino, nagu nimigi ütleb, on kolinud internetti. See võimaldab ettevõttel oma klientide jaoks kergemini kättesaadav olla ning samuti kaob sel juhul vajadus pinda üürida. Kuna interneti kasiinos on kõik mängud virtuaalsel kujul, siis ei teki ka ruumi puuduse probleemi ning mänge saab lisada põhimõtteliselt piiramatul hulgal. Kuid mängude lugematul hulgal lisamine ei pruugi alati kasuks tulla, sest sel juhul võib endale meelepärase mängu leidmine keeruliseks muutuda.
Online kasiino sisaldab kõiki mänge, mida tavaline kasiinogi. Mänguautomaadid, lauamängud, video pokker – kõik need on online kasiinos olemas. Online kasiinode puhul võib pisut harjumatuna tunduda sealne terminoloogia. Pean siinkohal silmas seda, et eestikeelsetes kasiinodes mängides puudub endiselt täielik eestikeelne terminoloogia. Palju kasutatakse ingliskeelseid laensõnu. See on küll lehtede kaupa erinev, aga näiteks mõned lehed kasutavad sõna mänguautomaat asemel terminit slot. See tuleneb mänguautomaadi ingliskeelsest nimest slot machine. Mänguautomaatidega seoses leiab selliseid emakeelseid puudujääke veelgi. Näiteks pakuvad mõned mänguautomaadid tasuta keerutusi ja teised jällegi tasuta spinne. Mis imeloomad need tasuta spinnid on? Tegelikkuses on tegemist ikka selle sama keerutusega. Huvitav, et kõik online kasiinod pole otsustanud kasutada eestikeelset terminoloogiat. Vähemalt nende mänguautomaatidega seotud sõnade puhul, millele pole raske eestikeelset vastet leida.
Pisut teine lugu on näiteks sõnadega Wild ja Scatter.

Wild-sümboli funktsiooniks mänguautomaadis on asendada võidukombinatsiooni moodustamisel mõnda teist sümbolit. Wild võib anda mängijale võidu ka siis, kui sümbol ei asetse võiduliinil, vaid on mõnes ekraani teises kohas. Scatter-sümbol sarnaneb oma olemuse poolest Wild-sümboliga, sest ka see annab võidu hoolimata sellest, kas see satub võiduliinile või mitte. Küll aga tuleb võidu saamiseks saada piisaval hulgal Scatter-sümboleid. Neile kahele mänguautomaadi sümbolile oleks tõesti raske leida ilusat emakeelset vastet. Või seda vähemalt otsetõlke kasutamisel. Siinkohal ootakski Eesti kasiinode poolset loovuse üles näitamist, et leitaks eestikeelsed terminid ka nendele online kasiino mänguautomaatide osadele.

Kui eelnevalt välja toodud probleem kõrvale jätta, siis tuleb tunnistada, et mänguautomaadid ehk slotid on teinud läbi päris suure arengu ning kaasaegsetest mänguautomaatidest võib leida lisaks mängupõnevusele ka oma väikese stsenaariumi. Kasiino platvormid võimaldavad lisada ühele mängule mitmeid tasemeid ning mõnel mängul on olemas ka omad boonusmängud. Ühe sõnaga – mänguautomaadid on muutunud väga sisukaks. Asi on ühest kangitõmbest ja seejärel tulemuse ootamisest palju kaugemale jõudnud.

Loe rohkem online-kasiinot siit: https://casinoonline.casino/et

Noorukid ja kasiino

Ühe hiljutise Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on peaaegu kaks kolmandikku 14- kuni 19-aastastest lastest viimase aasta jooksul hasartmänge proovinud. Nad kasutasid raha pokkeri, mänguautomaatide, loto, spordiennustuste ja teiste mängude mängimiseks. Seega võib öelda, et noored kasutavad kasiinode teenuseid peaaegu sama palju kui täiskasvanudki. Kuid kindlasti on karmikäelisest karistusest olulisem anda noortele teavet, kuidas kasiino mängudega mõistlikku piiri pidada. Muidugi oleks hea, kui alla 21-aastastel polekski võimalik kasiino mänge mängidagi, kuid reaalsuses on selle täielik takistamine kahjuks raskendatud. Seega tuleb panustada kindlasti ka info jagamisse ja teavitusetöö tegemisesse.

Noored tahavad hasartmänge mängida samadel põhjustel, miks täiskasvanudki – sest see on lõbus ja nad tahavad raha võita. Üheks põnevaks erinevuseks noorukite ja täiskasvanute hasartmängude mängimise vahel on see, et noorukid kasutavad kasiino teenuseid suurema tõenäosusega sotsialiseerumise eesmärgil kui täiskasvanud. Riskantsed ning huvitavad tegevused tõmbavad teismelisi niigi.

Kuigi võib jääda mulje, et hasartmängude mängimine noorte seas on uus probleem, kuna tänapäeval on suur hulk online kasiinosid, mis pakuvad erinevaid lauamänge, slotte jne, on see tegelikult juba vana asi. Asi käis sama moodi ka 25 aastat tagasi.

Kuid mis võiksid olla hoiatusmärgid, et tegu on mitte lihtsalt oma lõbuks mängimisega, vaid hasartmängude sõltuvusega? Üheks märgiks võiks olla halb meeleolu või ärevus. Noored kasutavad mänguautomaate ja muud taolist oma depressiooni või abituse tunde leevendamiseks. Teiseks ilminguks võib olla raha varastamine. Kolmandaks võib olla koduste majapidamistööde mitte tegemine, sest nad on hõivatud muude tegevustega. Muidugi tuleb meeles pidada, et seda ei saa enamasti kasiinode süüks ajada ning tegemist võib olla hoopis alkoholi või narkootikumide kasutamisega või mõne muu probleemiga.

gambling

Info jagamisega ei tuleks liiga kaua oodata. Kõige efektiivsem iga selle jaoks oleks vanuses 9-13. Samuti tuleks lisaks ise rääkimisele ka last kuulata ja pakkuda talle vaba suhtluskeskkonda. Kuna suur osa lastest puutub juba nagunii hasartmängudega kokku, sobiks alustada vestlust küsimusega, et milliseid kasiino mänge lapsed nüüdsel ajal mängivad.

Seleta lapsele, et seadusega on ette nähtud, et mänguautomaatidega, pokkeri ja muude kasiino mängude mängimiseks peab olema vähemalt 21-aastane. Kuna internetis on hulgaliselt online kasiinosid kättesaadavad, tuleks jälgida lapse tegevusi internetis ning ta internetipangas tehtud ülekandeid.

Kui kuskil avaldatakse uudis sellest, kuidas keegi võitis suure lotovõidu või kes võitis mänguautomaadiga terve varanduse, siis seleta lapsele, kui väike tegelik võitmise tõenäosus on. Noored peavad mõistma, et võitmine, vähemalt suure võidu saamine, on väga ebatõenäoline.

Kool saab omalt poolt kaasa aidata ka sellega, et siduda matemaatikas juhuslikkuse ja tõenäosuse teema kasiino või lotovõitude arvutustega.

Keelatud asjadest rääkimine ei ole tabu. Vastupidi. Lastele tulebki hakata asjadest võimalikult vara rääkima, et nad mõistaksid paremini, millega tegu on ja mis riske see või teine asi endast kujutada võib.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Eestis jagatakse põhikooli tasemel õpe kolmeks astmeks: esimesse kooliastmesse kuuluvad esimese kuni kolmanda klassi õpilased, teise kooliastmesse kuuluvad neljanda kuni kuuenda klassi õpilased ja kolmandasse kooliastmesse kuuluvad seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased.

Igas põhikoolis on ette nähtud kindlad õppeained, mida koolid peavad vastavalt õppekavale ja selles ette nähtud mahus õpetama. Nendeks õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus või vene keel ja kirjandus olenevalt sellest, kas tegemist on eesti või vene keelt õppekeelena kasutava kooliga. Lisaks on kohustuslike õppeainete hulgas A ja B võõrkeeled ja kui tegemist on vene õppekeelega kooliga, siis eesti keel teise keelena (A ja B võõrkeeled on inglise, prantsuse, saksa või vene keel), matemaatika, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, kehaline kasvatus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele, on igal koolil võimalik õpetada ka valikõppeaineid.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Õppeainetes omandatut kontrollitakse ja hinnatakse selleks, et kool omaks informatsiooni oma õpilaste arengu osas ja et ka õpilane ise enda arengust tagasisidet saaks ning et oleks millele toetudes edasisi plaane koostada.
Kõige levinum on hindamine viie palli süsteemis, kus hinne viis vastab õpilase teadmistele, mis on vastavuses oodatavatele tulemustele või on veel paremad, hinne neli vastab õpilase teadmistele, mis on üldisemal määral vastavuses oodatavatele tulemustele, hinne kolm vastab õpilase teadmistele, mille puhul õpilasel ei tohiks edasise õppimisega suuremaid raskusi tekkida, hinne kaks vastab õpilase teadmistele, mille puhul edasine õppimine suuremate raskusteta pole võimalik ning hinne üks tähendab põhimõtteliselt seda, et õpilase teadmiste osas ei ole toimunud arengut.  Hinded kaks ja üks tähendavad hinnatud töö uuesti sooritamise vajadust.
Jooksvalt saadud hindeid koondatakse olenevalt siis kas veerandihinneteks või ainult poolaastahinneteks ja iga õppeaasta lõpus iga õppeaine veerandi ja/või poolaastahinded koondatakse omakorda aasta hinneteks. Nende koondhinnete alusel otsustatakse, kas õpilane viiakse üle järgmisse klassi. Kui aga koondhinded on kahed või ühed, tuleb otsustada, kas õpilane peab läbima täiendava õppe või jääma niiöelda istuma ehk klassi kordama. Täiendav õpe on selline õpe, kus peale viimast veerandit sooritab õpilane koos õpetajaga spetsiaalseid ülesandeid, et jõuda oma teadmistega tasemele, mida õppekava ette näeb. 
Kui õpilasel on aga aasta koondhinne kas kaks või üks kolmes või isegi rohkemates ainetes, kui täiendava õppetööga ei jõuta õpilasega vajalikule tasemele ja kui muud lahendused samuti kõne alla ei tule, jäetakse õpilane klassi kordama. Selleks otsuseks aga peab olema ühiselt otsust tegemas nii õppenõukogu, lapsevanem kui ka laps.

Põhikooli lõpetamiseks peavad olema õpilasel koondhinded vähemalt kolmed, lisaks on ette nähtud, et õpilane peab tegema loovtöö. Ning põhikooli lõpus tuleb läbida nii eesti keele, matemaatika kui ka ühe enda valitud aine eksam selliselt, et tulemus peab olema vähemalt kolm.

Halvad valikud

Tiit ja Märt on seitsmenda klassi poisid ja nad õpivad Jõhvi Vene Põhikoolis. Tiit on kolmeteistkümne ja Märt neljateistkümne aastane. Tiit on tavalisest perekonnast, ta on esimesest klassist käinud selles samas koolis ja on siiani olnud hea õpilane. Tiidu isa ei ela enam oma pere juures ja Tiidu ema hoolitseb Tiidu ja tema kahe väiksema õe eest töötades nii öösel kui päeval. Ema oli aga alati Tiidu üle saanud uhke olla, ta oli alati oma klassis üks parimatest õpilastest olnud ja unistas IT õppimisest.

Märt tuli Jõhvi Vene Põhikooli alles sellel samal aastal septembrikuust. Esimesed kuus klassi ta oli õppinud Narvas, aga nüüd nad kolisid perega Narvast Jõhvi ning Märt pidi seetõttu kooli vahetama. Ta oli alati olnud populaarne poiss enda koolis ja see ei tähendanud, et ta oleks hästi õppinud. Vastupidi, tema jaoks olid parimad hinded kolmed, enamikus tundidest ta ei käinud kohal ning tegelikult ei olnud ühtegi reeglit või seadust, mida ta oleks arvanud, et temale ka kehtivad.

Halvad valikud

Kui Märt septembrist Tiiduga samasse klassi sattus, hakkasid asjad Tiidu elus muutuma. Tiit oli alati olnud tark poiss, aga mitte just kuigi populaarne ja palju sõpru tal ei olnud. Märt osutus aga väga heaks suhtlejaks, õige pea sai ta terve klassiga hästi läbi hoolimata sellest, et tal ei läinud õppimine hästi ja õpetajad olid temaga väga hädas. Nii tõmbaski Märt üha rohkem Tiidu tähelepanu ja ta proovis üha enam temaga tegemist teha. Nii hakkaski Tiit Märdiga koos tundidest puuduma, isegi enda lemmikutest matemaatika ja geograafia tundide ajal otsustas ta pigem kooli tagahoovis suitsetamas käia.

Kui varem oli Tiit õhtuti ainult koduseid ülesandeid lahendanud ja väikseid õdesid valvanud sellel ajal, kui ema pidi öisesse vahetusse tööle minema. Ta lahendas heal meelel lisa nuputamise ülesandeid või luges raamatuid. Nüüd aga, kui ema tööle läks ja õed magasid, hiilis Tiit koos Märdiga pidudele või lihtsalt poe taha õlut jooma, maha jäetud tehasehoonesse suitsetama ja muud taolist. Tiidu hinded muudkui langesid ja keegi ei mõistnud, mis temaga järsku juhtunud oli…

Kui seitsmes klass oli lõpule jõudnud ja oli aeg aastahinded välja panna, tuli välja, et nii Tiidul kui Märdil oli kolme aine eest aasta hinded kahed ja seetõttu jäeti nad suvetööle. Tiit oli sellest nii šokeeritud, kuid otsustas asju muuta. Nii ta õppiski usinalt terve suvetöö aja ja see ei olnud tema jaoks mingi probleem, et hinded korda teha ja positiivsed hinded tunnistusele saada. Märt aga jätkas oma tavapärase eluga ning lõpuks jäeti ta seitsmendat klassi kordama. Tiit ei teinud enam kunagi Märdiga tegemist, vaid õppis sama usinalt nagu alati ning lõpetas põhikooli kiitusega. Mis aga Märdist saad, ei tea keegi ette.