Noorukid ja kasiino

Ühe hiljutise Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on peaaegu kaks kolmandikku 14- kuni 19-aastastest lastest viimase aasta jooksul hasartmänge proovinud. Nad kasutasid raha pokkeri, mänguautomaatide, loto, spordiennustuste ja teiste mängude mängimiseks. Seega võib öelda, et noored kasutavad kasiinode teenuseid peaaegu sama palju kui täiskasvanudki. Kuid kindlasti on karmikäelisest karistusest olulisem anda noortele teavet, kuidas kasiino mängudega mõistlikku piiri pidada. Muidugi oleks hea, kui alla 21-aastastel polekski võimalik kasiino mänge mängidagi, kuid reaalsuses on selle täielik takistamine kahjuks raskendatud. Seega tuleb panustada kindlasti ka info jagamisse ja teavitusetöö tegemisesse.

Noored tahavad hasartmänge mängida samadel põhjustel, miks täiskasvanudki – sest see on lõbus ja nad tahavad raha võita. Üheks põnevaks erinevuseks noorukite ja täiskasvanute hasartmängude mängimise vahel on see, et noorukid kasutavad kasiino teenuseid suurema tõenäosusega sotsialiseerumise eesmärgil kui täiskasvanud. Riskantsed ning huvitavad tegevused tõmbavad teismelisi niigi.

Kuigi võib jääda mulje, et hasartmängude mängimine noorte seas on uus probleem, kuna tänapäeval on suur hulk online kasiinosid, mis pakuvad erinevaid lauamänge, slotte jne, on see tegelikult juba vana asi. Asi käis sama moodi ka 25 aastat tagasi.

Kuid mis võiksid olla hoiatusmärgid, et tegu on mitte lihtsalt oma lõbuks mängimisega, vaid hasartmängude sõltuvusega? Üheks märgiks võiks olla halb meeleolu või ärevus. Noored kasutavad mänguautomaate ja muud taolist oma depressiooni või abituse tunde leevendamiseks. Teiseks ilminguks võib olla raha varastamine. Kolmandaks võib olla koduste majapidamistööde mitte tegemine, sest nad on hõivatud muude tegevustega. Muidugi tuleb meeles pidada, et seda ei saa enamasti kasiinode süüks ajada ning tegemist võib olla hoopis alkoholi või narkootikumide kasutamisega või mõne muu probleemiga.

Noorukid ja kasiino

Info jagamisega ei tuleks liiga kaua oodata. Kõige efektiivsem iga selle jaoks oleks vanuses 9-13. Samuti tuleks lisaks ise rääkimisele ka last kuulata ja pakkuda talle vaba suhtluskeskkonda. Kuna suur osa lastest puutub juba nagunii hasartmängudega kokku, sobiks alustada vestlust küsimusega, et milliseid kasiino mänge lapsed nüüdsel ajal mängivad.

Seleta lapsele, et seadusega on ette nähtud, et mänguautomaatidega, pokkeri ja muude kasiino mängude mängimiseks peab olema vähemalt 21-aastane. Kuna internetis on hulgaliselt online kasiinosid kättesaadavad, tuleks jälgida lapse tegevusi internetis ning ta internetipangas tehtud ülekandeid.

Kui kuskil avaldatakse uudis sellest, kuidas keegi võitis suure lotovõidu või kes võitis mänguautomaadiga terve varanduse, siis seleta lapsele, kui väike tegelik võitmise tõenäosus on. Noored peavad mõistma, et võitmine, vähemalt suure võidu saamine, on väga ebatõenäoline.

Kool saab omalt poolt kaasa aidata ka sellega, et siduda matemaatikas juhuslikkuse ja tõenäosuse teema kasiino või lotovõitude arvutustega.

Keelatud asjadest rääkimine ei ole tabu. Vastupidi. Lastele tulebki hakata asjadest võimalikult vara rääkima, et nad mõistaksid paremini, millega tegu on ja mis riske see või teine asi endast kujutada võib.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Eestis jagatakse põhikooli tasemel õpe kolmeks astmeks: esimesse kooliastmesse kuuluvad esimese kuni kolmanda klassi õpilased, teise kooliastmesse kuuluvad neljanda kuni kuuenda klassi õpilased ja kolmandasse kooliastmesse kuuluvad seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased.

Igas põhikoolis on ette nähtud kindlad õppeained, mida koolid peavad vastavalt õppekavale ja selles ette nähtud mahus õpetama. Nendeks õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus või vene keel ja kirjandus olenevalt sellest, kas tegemist on eesti või vene keelt õppekeelena kasutava kooliga. Lisaks on kohustuslike õppeainete hulgas A ja B võõrkeeled ja kui tegemist on vene õppekeelega kooliga, siis eesti keel teise keelena (A ja B võõrkeeled on inglise, prantsuse, saksa või vene keel), matemaatika, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, kehaline kasvatus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele, on igal koolil võimalik õpetada ka valikõppeaineid.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Õppeainetes omandatut kontrollitakse ja hinnatakse selleks, et kool omaks informatsiooni oma õpilaste arengu osas ja et ka õpilane ise enda arengust tagasisidet saaks ning et oleks millele toetudes edasisi plaane koostada.
Kõige levinum on hindamine viie palli süsteemis, kus hinne viis vastab õpilase teadmistele, mis on vastavuses oodatavatele tulemustele või on veel paremad, hinne neli vastab õpilase teadmistele, mis on üldisemal määral vastavuses oodatavatele tulemustele, hinne kolm vastab õpilase teadmistele, mille puhul õpilasel ei tohiks edasise õppimisega suuremaid raskusi tekkida, hinne kaks vastab õpilase teadmistele, mille puhul edasine õppimine suuremate raskusteta pole võimalik ning hinne üks tähendab põhimõtteliselt seda, et õpilase teadmiste osas ei ole toimunud arengut.  Hinded kaks ja üks tähendavad hinnatud töö uuesti sooritamise vajadust.
Jooksvalt saadud hindeid koondatakse olenevalt siis kas veerandihinneteks või ainult poolaastahinneteks ja iga õppeaasta lõpus iga õppeaine veerandi ja/või poolaastahinded koondatakse omakorda aasta hinneteks. Nende koondhinnete alusel otsustatakse, kas õpilane viiakse üle järgmisse klassi. Kui aga koondhinded on kahed või ühed, tuleb otsustada, kas õpilane peab läbima täiendava õppe või jääma niiöelda istuma ehk klassi kordama. Täiendav õpe on selline õpe, kus peale viimast veerandit sooritab õpilane koos õpetajaga spetsiaalseid ülesandeid, et jõuda oma teadmistega tasemele, mida õppekava ette näeb. 
Kui õpilasel on aga aasta koondhinne kas kaks või üks kolmes või isegi rohkemates ainetes, kui täiendava õppetööga ei jõuta õpilasega vajalikule tasemele ja kui muud lahendused samuti kõne alla ei tule, jäetakse õpilane klassi kordama. Selleks otsuseks aga peab olema ühiselt otsust tegemas nii õppenõukogu, lapsevanem kui ka laps.

Põhikooli lõpetamiseks peavad olema õpilasel koondhinded vähemalt kolmed, lisaks on ette nähtud, et õpilane peab tegema loovtöö. Ning põhikooli lõpus tuleb läbida nii eesti keele, matemaatika kui ka ühe enda valitud aine eksam selliselt, et tulemus peab olema vähemalt kolm.

Halvad valikud

Tiit ja Märt on seitsmenda klassi poisid ja nad õpivad Jõhvi Vene Põhikoolis. Tiit on kolmeteistkümne ja Märt neljateistkümne aastane. Tiit on tavalisest perekonnast, ta on esimesest klassist käinud selles samas koolis ja on siiani olnud hea õpilane. Tiidu isa ei ela enam oma pere juures ja Tiidu ema hoolitseb Tiidu ja tema kahe väiksema õe eest töötades nii öösel kui päeval. Ema oli aga alati Tiidu üle saanud uhke olla, ta oli alati oma klassis üks parimatest õpilastest olnud ja unistas IT õppimisest.

Märt tuli Jõhvi Vene Põhikooli alles sellel samal aastal septembrikuust. Esimesed kuus klassi ta oli õppinud Narvas, aga nüüd nad kolisid perega Narvast Jõhvi ning Märt pidi seetõttu kooli vahetama. Ta oli alati olnud populaarne poiss enda koolis ja see ei tähendanud, et ta oleks hästi õppinud. Vastupidi, tema jaoks olid parimad hinded kolmed, enamikus tundidest ta ei käinud kohal ning tegelikult ei olnud ühtegi reeglit või seadust, mida ta oleks arvanud, et temale ka kehtivad.

Halvad valikud

Kui Märt septembrist Tiiduga samasse klassi sattus, hakkasid asjad Tiidu elus muutuma. Tiit oli alati olnud tark poiss, aga mitte just kuigi populaarne ja palju sõpru tal ei olnud. Märt osutus aga väga heaks suhtlejaks, õige pea sai ta terve klassiga hästi läbi hoolimata sellest, et tal ei läinud õppimine hästi ja õpetajad olid temaga väga hädas. Nii tõmbaski Märt üha rohkem Tiidu tähelepanu ja ta proovis üha enam temaga tegemist teha. Nii hakkaski Tiit Märdiga koos tundidest puuduma, isegi enda lemmikutest matemaatika ja geograafia tundide ajal otsustas ta pigem kooli tagahoovis suitsetamas käia.

Kui varem oli Tiit õhtuti ainult koduseid ülesandeid lahendanud ja väikseid õdesid valvanud sellel ajal, kui ema pidi öisesse vahetusse tööle minema. Ta lahendas heal meelel lisa nuputamise ülesandeid või luges raamatuid. Nüüd aga, kui ema tööle läks ja õed magasid, hiilis Tiit koos Märdiga pidudele või lihtsalt poe taha õlut jooma, maha jäetud tehasehoonesse suitsetama ja muud taolist. Tiidu hinded muudkui langesid ja keegi ei mõistnud, mis temaga järsku juhtunud oli…

Kui seitsmes klass oli lõpule jõudnud ja oli aeg aastahinded välja panna, tuli välja, et nii Tiidul kui Märdil oli kolme aine eest aasta hinded kahed ja seetõttu jäeti nad suvetööle. Tiit oli sellest nii šokeeritud, kuid otsustas asju muuta. Nii ta õppiski usinalt terve suvetöö aja ja see ei olnud tema jaoks mingi probleem, et hinded korda teha ja positiivsed hinded tunnistusele saada. Märt aga jätkas oma tavapärase eluga ning lõpuks jäeti ta seitsmendat klassi kordama. Tiit ei teinud enam kunagi Märdiga tegemist, vaid õppis sama usinalt nagu alati ning lõpetas põhikooli kiitusega. Mis aga Märdist saad, ei tea keegi ette.