Bridž

Kaardimängud on inimeste seas äärmiselt populaarsed. Ning sellest on ka lihtne aru saada. Paljude kaardimängude puhul on sul vaja ainult kaardipakki ja ei midagi muud. Seega on seda mugav igale poole kaasa võtta. Lisaks saab ühtede ja samade kaartidega mängida nii palju erinevaid mänge. Saab mängida nii kahekesti, suurema pundiga kui ka üksi. Üksinda mängitavatest mängudest on ilmselt tuntuim pasjanss, mida ilmselt tänapäeval tuntakse rohkem selle ingliskeelse termini “solitaire” järgi. Kaarte saab mängida nii lihtsalt lõbu pärast, kui ka raha eest. Kasiinodes saab mängida näiteks erinevat tüüpi pokkerit ja blackjacki. Maailmas on äärmiselt palju populaarsust kogunud kaardimäng bridž, mida ilmselt paljud noorema põlvkonna inimesed mängida ei oskagi. Ilmselt on Eestis bridži oskajate hulk üldse päris väike. Vaatame lähemalt, kuidas seda kaardimängu mängitakse.

Bridž on kaardimäng, mille eesmärgiks on tihide võtmine. Seda mängitakse 52 mängukaardiga ning selle jaoks on vaja nelja mängijat. Mängijad on jaotatud kahesteks meeskondadeks. Sama meeskonna mängijad istuvad teine teiselpool lauda. Mängijate tähistamiseks kasutatakse ilmakaarte nimesid. Omavahel on paaris põhi-lõuna ning ida-lääs. Tähistada võidakse ka ilmakaarte rahvusvahelisi lühendeid kasutades – N-S ja E-W. Mäng koosneb pakkumisest ja väljamängust.

Üks mängijatest on diiler, kes segab kaardid ning jagab need ükshaaval mängijatele. Jagamine toimub päripäeva ning kaartide jagamist alustatakse diileri vasakust käest. Diiler vahetub peale igat jaotust. Ka diilerid vahetuvad päripäeva. Ehk siis see, kellele antakse kaartide jagamise ajal kaardid esimesena kätte, on järgmisel korral ise diileriks. Diileril on veel üks ülesanne. Nimelt alustab ta ka pakkumist. Ka pakkujate järjekord liigub päripäeva. Pakkuja saab valida nelja tegevuse vahel: uus pakkumine, passimine, kontreerimine ja rekontreerimine. Kontreerida saab ainult eeldusel, et viimase pakkumise tegid vastased. Sama tingimus kehtib ka rekontreerimise puhul – see eeldab, et viimane pakkumine kontreeriti vastaste poolt. Pakkumise ajal ütlevad mängijad, mitu lisatihi nad loodavad oma kaasmängijaga saada. Kohustuslike tihide arv on kuus ning mängijate poolt valitavate lisatihide arv saab jääda vahemikku ühest seitsmeni. Öelda tuleb ka öelda trumbimast või siis tuleb selle asemel anda teada oma soovist mängida ilma trumbimastita. Iga pakkumine peab olema eelmisest parem kas siis võetavate tihide hulga poolest või trumbimasti tugevuse poolest (kui tihide arv ei muutu). Mastid on tugevuse järjekorras järgmiselt (alustades kõige tugevamast): trumbita, poti, ärtu, ruutu ja risti. Pakkumiste vooru lõppeb, kui kolm mängijat otsustavad järjest passida. Võitnud pakkumisest saab leping. Käimist alustab võitnud pakkumise masti välja pakkunud mängija. Tema vastas olev kaasmängija paneb peale vastaspaari avakäiku oma kaardid lahtiselt lauale.

Juhul, kui lepingutäitja peab enda poolt pakutud lepingust kinni, jõuab kätte punktide jagamise kord, mille puhul võetakse arvesse masti ning saavutatud kõrgust, lepingut ületanud tihide arvu ja honorööre. Kui aga lepingutäitja ei pea oma lepingust kinni, jagatakse punktid kaitsemängijatele. Punkte arvutatakse selle järgi, mitu tihi nad lepinguga võrreldes võtsid.

Pakkumiste teel loodetakse jõuda geimini ning saada seeläbi tsooni. Tsoonis olemise puhul muutub vastava osapoole punktide arvestamine. Näiteks ootab tsoonis olevaid mängijaid lepingust mitte kinni pidamise puhul ees kaks korda suurem punktikaotus. Geimi saamiseks tuleb enamasti saada vähemalt sada punkti.

Jätame siinkohal sellest põnevast mängust rääkimise pooleli. Bridž ei ole kaugeltki mitte lihtne mäng ning selleks kulub omajagu harjutamisaega, et hakata seda mängu hästi oskama. Kuid see on seda väärt, sest bridž on väga huvitav mäng, mida oma sõprade või perega mängida.

Kaardimäng bridž