Põhikooli õppeained ja hindamine

Eestis jagatakse põhikooli tasemel õpe kolmeks astmeks: esimesse kooliastmesse kuuluvad esimese kuni kolmanda klassi õpilased, teise kooliastmesse kuuluvad neljanda kuni kuuenda klassi õpilased ja kolmandasse kooliastmesse kuuluvad seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilased.

Igas põhikoolis on ette nähtud kindlad õppeained, mida koolid peavad vastavalt õppekavale ja selles ette nähtud mahus õpetama. Nendeks õppeaineteks on eesti keel ja kirjandus või vene keel ja kirjandus olenevalt sellest, kas tegemist on eesti või vene keelt õppekeelena kasutava kooliga. Lisaks on kohustuslike õppeainete hulgas A ja B võõrkeeled ja kui tegemist on vene õppekeelega kooliga, siis eesti keel teise keelena (A ja B võõrkeeled on inglise, prantsuse, saksa või vene keel), matemaatika, loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika, kunst, tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus, kehaline kasvatus. Lisaks kohustuslikele õppeainetele, on igal koolil võimalik õpetada ka valikõppeaineid.

Põhikooli õppeained ja hindamine

Õppeainetes omandatut kontrollitakse ja hinnatakse selleks, et kool omaks informatsiooni oma õpilaste arengu osas ja et ka õpilane ise enda arengust tagasisidet saaks ning et oleks millele toetudes edasisi plaane koostada.
Kõige levinum on hindamine viie palli süsteemis, kus hinne viis vastab õpilase teadmistele, mis on vastavuses oodatavatele tulemustele või on veel paremad, hinne neli vastab õpilase teadmistele, mis on üldisemal määral vastavuses oodatavatele tulemustele, hinne kolm vastab õpilase teadmistele, mille puhul õpilasel ei tohiks edasise õppimisega suuremaid raskusi tekkida, hinne kaks vastab õpilase teadmistele, mille puhul edasine õppimine suuremate raskusteta pole võimalik ning hinne üks tähendab põhimõtteliselt seda, et õpilase teadmiste osas ei ole toimunud arengut.  Hinded kaks ja üks tähendavad hinnatud töö uuesti sooritamise vajadust.
Jooksvalt saadud hindeid koondatakse olenevalt siis kas veerandihinneteks või ainult poolaastahinneteks ja iga õppeaasta lõpus iga õppeaine veerandi ja/või poolaastahinded koondatakse omakorda aasta hinneteks. Nende koondhinnete alusel otsustatakse, kas õpilane viiakse üle järgmisse klassi. Kui aga koondhinded on kahed või ühed, tuleb otsustada, kas õpilane peab läbima täiendava õppe või jääma niiöelda istuma ehk klassi kordama. Täiendav õpe on selline õpe, kus peale viimast veerandit sooritab õpilane koos õpetajaga spetsiaalseid ülesandeid, et jõuda oma teadmistega tasemele, mida õppekava ette näeb. 
Kui õpilasel on aga aasta koondhinne kas kaks või üks kolmes või isegi rohkemates ainetes, kui täiendava õppetööga ei jõuta õpilasega vajalikule tasemele ja kui muud lahendused samuti kõne alla ei tule, jäetakse õpilane klassi kordama. Selleks otsuseks aga peab olema ühiselt otsust tegemas nii õppenõukogu, lapsevanem kui ka laps.

Põhikooli lõpetamiseks peavad olema õpilasel koondhinded vähemalt kolmed, lisaks on ette nähtud, et õpilane peab tegema loovtöö. Ning põhikooli lõpus tuleb läbida nii eesti keele, matemaatika kui ka ühe enda valitud aine eksam selliselt, et tulemus peab olema vähemalt kolm.