Vaktsineerimissoovitused täiskasvanutele

21. sajandil, kui vaktsiinid on mõnes mõttes oma võidukäigu ära elanud, leiame ennast tagasilanguse alguses. Paljud lapsevanemad jätavad oma lapsi ka ilma meditsiiniliste näidustusteta vaktsineerimata. Ja see loob sobiva pinnase nakkushaigustel taas levima asuda, küsimus ei ole enam selles, kas haiguspuhangud tekivad, küsimus on pigem selles, kus-millal-kunas ja millise haiguse puhangud tekivad. Aga hoolimata sellisest negatiivsest trendist või siis selle tõttu, on oluline rääkida ka täiskasvanute vaktsineerimisest. Räägime lühidalt, milliste haiguste vastu täiskasvanud ennast vaktsineerima peaksid.

Difteeria ja teetanuse vastu vaktsineeritakse küll lapsi, kuid nende haiguste vastane kaitse ei ole eluaegne. Seetõttu, pärast seda, kui lapsed saavad 15-17 aastaselt viimase laste immuniseerimiskavas oleva vaktsiini difteeria-teetanuse vastu, tuleb täiskasvanutel end nende haiguste vastu iga kümne aasta järel uuesti vaktsineerida. Ja see on ka täiskasvanutele tasuta. Kui täiskasvanu on aga jätnud need korduvad vaktsineerimised tegemata, siis juhul kui temaga peaks juhtuma mõni trauma, siis peab ta EMO-s saama teetanuse immuunglobuliini ja vaktsiini.

Teine haigus, mille vastu iga täiskasvanud inimene ennast igal aastal vaktsineerida võiks, on gripp. Gripp erineb teistest viirushaigustest, põhjustades olulisemalt raskemaid haigestumisi, mis kulgevad veel raskemalt näiteks rasedatel, üle 65 aasta vanustel või krooniliste haigustega inimestel. Seetõttu on eriti oluline, et gripi vastase vaktsiini igal aastal teeksid näiteks kõik rasedad, diabeetikud, krooniliste neeruhaiguste, südamehaiguste ja paljude teiste haiguste põdejad. Samuti on oluline, et vaktsineerimiks haigla ja hooldekodude töötajad või kodus vanainimesi põetavad inimesed, et kaitsta ennast ja neid inimesi, kelle eest nad hoolt kannavad. Näiteks 2017/2018 gripi hooajal on registreeritud kokku 92 gripist tingitud surmajuhtu.

Puukentsefaliidist on ohustatud Eesti Maaülikooli üliõpilased, inimesed, kelle töö on seotud näiteks metsanduse, põllunuduse, jahindusega ja inimesed, kes vabal tahtel metsas aega veedavad nt marjade, seente korjamisega või lihtsalt loodust nautides. Eestit peetakse Euroopas puukentsefaliidi osas endeemiliseks riigiks, ehk ka välisturistidele, kes teavad, et nad veedavad aega ka looduses, soovitatakse puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Eriti on puugirohked Saaremaa ja Läänemaa. Puukentsefaliidi vastu tehakse kolm järjestikust vaktsiinisüsti ning seejärel tuleb uuesti vaktsineerida iga kolme kuni viie aasta järel. Teise puukide poolt levitava haiguse – puukborrelioosi vastu vaktsiini ei ole.

Üks haigus, mille levikut Eestis on oluliselt alahinnatud on läkaköha. Seega on soovitus täiskasvanutel üks iga kümne aasta järel tehtav difteeria-teetanuse vaktsiin asendada difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiiniga, et enda läkaköha vastast kaitset uuendada. Eriti on läkaköha poolt ohustatud aga imikud, kelle puhul haiguskulg on oluliselt raskem, kui täiskasvanutel. Seetõttu soovitatakse kõigil rasedatel vaktsineerida läkaköha vastu raseduse 27.-34. nädalal, et imikule üle kantavate kaitsekehade hulk oleks võimalikult suur. Imiku kaitseks võiksid vaktsineerida läkaköha vastu kõik temaga kokku puutuvad inimesed.

Pneumokoki vastu on soovitatud vaktsineerida väikelapsi ja üle 65 aastaseid inimesi, samuti paljude krooniliste haigustega inimesi ja hooldekodu patsiente. Pneumokokk põhjustab kopsupõletikku, ajukelmepõletikku, keskkõrvapõletikku ja veremürgistus ning võib halvemal juhul lõppeda ka surmaga. Alla 2 aastasi lapsi vaktsineeritakse konjugeeritud vaktsiiniga, vanemaid aga polüsahhariidvaktsiiniga, sobiva vaktsineerimisskeemi koostab individuaalselt igale soovijale arst.

Tuulerõugete vastu on võimalik küll vaktsineerida ja seda peaksid tegema kõik alla viiekümne aastased inimesed, kes ei ole tuulerõugeid põdenud ja kellel ei ole tuulerõugete vastast immuunsust. Immuunsus on olemas kõigil, kes on tuulerõugeid põdenud (kinnitatud arsti poolt, labori poolt), kes on tuulerõugete vastu vaktsineeritud 2 doosiga, kellel on tuulerõugete immuunsus laboratoorselt kinnitatud või kes on põdenud vöötohatist ja nemad ennast uuesti vaktsineerima ei peaks.
Vöötohatise vastu võiksid vaktsineerida kõik üle viiekümne aastased inimesed.

Lisaks võiksid täiskasvanud mõelda, kas neil on kaitse järgnevate haiguste vastu ja kui ei ole, siis kaaluda vaktsineerimist. Nendeks haigusteks on leetrid, mumps ja punetised, A-viirushepatiit, B-viirushepatiit ja inimese papilloomiviirus. Lisa vajadus rohkemate haiguste vastaseks vaktsineerimiseks võib tekkida näiteks reisimisel ja siis olenevalt reisi sihtkohast.

Vaktsineerimine